Aprilli lõpus toimus Valgamaa Partnerluskogu liikmete õppereis Sloveeniasse, Prlekija tegevusrühma piirkonda.

2IMG 0300

Esmaspäev, 22. aprill

Mala Nedelja külas oma majutuskohta jõudes, on meid seal ootamas Jasna Prlekija tegevusrühmast. Peale virgutavat ringkäigu külas annavad võõrustajad meile ülevaate Mala Nedelja kogukonnast, Prlekija piirkonnast ja tegevusrühma töökorraldusest.

Mala Nedelja piirkond on tuntud oma viljakate põldude ja viinamarjaväljade poolest, kus kasvatatakse mitmesuguseid põllukultuure ja viinamarjasorte. Paljud talud toodavad kohapeal veini, õlut, mett ja teisi traditsioonilisi toiduaineid, mis on hinnatud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Prlekija tegevusrühm hõlmab 8 omavalitsust. Piirkonnas on kokku 38 113 elanikku. Prlekija on tuntud oma mineraalveeallikate, termaalvee, veinide ja atraktiivse maastiku poolest. Tegemist on Sloveenia piiriäärse alaga, mis piirneb Austria ja Horvaatiaga ning üheks oluliseks ja ühendavaks sümboliks on Mura jõgi. Rahvusvahelisi koostööprojekte tehakse peamiselt naabritega kohaliku toidu, veinitee, arukate külade ja turismi edendamisel.

Teisipäev, 23. aprill

Täna viib tee meid Ljutomeri linna. Alustuseks teeme väikese jalutuskäigu linnaväljakul ja saame teada palju siinse ajaloo kohta. Kuulsamaks väljakuks saab pidada Miklošič´i väljakut, mis on saanud nime kuulsa keeleteadlase järgi. Siin toimuvad ka mitmed rahvakogunemised ja festivalid, millest üks on viinamarjade lõikamise festival, kus pistikud kingitakse tuntud inimestele. Samuti on Ljutomeri ajaloos tähtsal kohal filmitegemine ja seostatud on seda paika ka nõidadega. Suur nõiajaht toimus 16.-18. sajandil, kus paljud nn nõiad leidsid oma otsa tuleriidal.

Pikema peatuse teeme väljakul asuvas turismiinfo, muuseumi, raamatukogu ja kohaliku toodangu poega samas hoones paiknevas veinikeldris, kus saame degusteerida erinevaid kohalikke tooteid – leib, juust, kõrvitsaseemneõli ja vein. Kuna Sloveenia on tuntud veinimaa, siis siinne piirkond on kuulsaks saanud just oma valgete veinide poolest.

Seejärel saame muuseumis põhjaliku ülevaate linna ajaloost.

Peale lõunasööki on meie sihtpunktiks Veržejs asuv käsitöökeskus. Keskus on ehitatud erinevaate projektide toel ja omaosalust on aidanud katta kohalik usuorganisatsioon. Siin korraldatakse erinevaid töötubasid ja koolitusi, kus saavad osaleda nii õpilased, täiskasvanud kui ka töötud, kes lisaks omandatud teadmistele saavad siin ka enesekindlust ja julgustust tööturule tagasitulekuks.

Babiči vesiveskis kohtume veskiemandaga, kes on siin esivanemate elutöö üle võtnud ja toimetab veskiga juba 30 aastat. Tema jutust tuleb enim esile küsimus – kuidas edasi? Järeltulijaid naisel pole, kes veski üle võtaks. Ta ise näeb, et veski tegutseb edasi muuseumina

 Kolmapäev, 24. aprill

Ennelõunase aja veedame Negova lossis ja saame kuulda lossi põnevast ja pikast ajaloost ning tänapäevast, kus loss on suures osas küll erinevate projektide toel renoveeritud, aga nn „sisuga täitmine“ on alles algusjärgus. Praegu korraldatakse siin erinevaid üritusi, kontserte, näitusi, etendusi. Äsja toimunutest tuuakse välja taimeravipäev, armastuse festival, keskajapäev. Just viimased on järjest populaarsust kogunud ja seda korraldatakse eraldi ka lastele. Lossi renditakse ka välja ja enam on hakatud mõtlema ka sellele, mida pakkuda lossi külastavatele turistidele. Praegu saame näha sõjakiivrite väljapanekut, näitust kunstilaagris valminud töödest, fotonäitust vanadest piltidest, kus on kujutatud piirkonna maaelu ja sisustatud on kaks memoriaaltuba. Lossil on hea koostöö turismiameti ja Maribori arhiiviga. Ruum, mis oli sisustatud lossi mänguliseks avastamiseks, tekitas kindlasti enim elevust ja kellel soovi sai võtta erinevaid lossiga seotud rolle.

Enne lõunat teeme peatuse kohalike mineraalveeallikate juures, mille kohta olulisema info saime juba lossis avatud väljapanekust. Siinsed mineraalveed on tuntud üle maa. Peale vihma on hästi näha, kuidas allikates mullid tulevad pinnale. Vanasti usuti, et hääled, mis maa seest tulevad on nõiahääled. Eelmise sajandi alguses alustati ka vee villimisega.

Täna külastatav piirkond on tuntud oma vahuveinide poolest. Meil on suurepärane võimalus külastada vahuveinikeldrit ja poodi Gornja Radgonas. Saame näha ehtsaid mäe sisse ehitatud veinikeldreid ja põhjaliku ülevaate sortimendist ja valmistamise üksikasjadest.

Päeva lõppu jääb talumuuseum Pristavas. Seal kohtume taas meile juba tuttava Rafaeliga, kes esimesel päeval tervitas meid tamburitsat mängides ja teisel päeval tutvustas Ljutomeri linna. Pristava talu on nende perele kuulunud juba 300 aastat. Põlvest-põlve on edasi kantud palju lugusid ja et neid oleks hea ka teistele edasi rääkida, on sisustatud talumuuseum, kus on säilinud nii tolleaegne mööbel, nõud, pliidid kui ka riided. Ja kõik nad kandsid endas oma lugu. Meie kõigi lemmikuks sai tädi Mizzi, kelle elusaatus küll veidi kurb, aga hinge puges see kohe kindlasti.

 Neljapäev, 25. aprill

Täna võtame suuna kiirevoolulise Mura jõe äärde, kus meid on ootamas praam, millega sõidame üle jõe. Teisel kaldal räägib praamimees meile oma pere loo. Esimese praami ehitas tema isa ja nii need sõidud alguse saidki. Poeg võttis isa töö üle ja projekti toel sai praam veidi ka ümber ehitatud. Praeguseks on see ainuke omataoline ja valitud üheks uhkemaks turismiatraktsiooniks Sloveenias.

Mura biosfääri kaitseala. Mura jõgi koos oma oma üleujutusala, lisajõgede, siin asuvate metsade ja märgaladega moodustavad mitmekesise kultuurmaastiku mis on elukohaks mitmetele ohustatud linnu- ja taimeliikidele. Kaitseala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku.

Peale lõunasööki Stari Hrasti kõrtsis suundume meie reisi viimasesse peatuskohta, milleks on põneva nimega Jeruzalem. Vaated, mida teekonnal näeme, on hingematvalt kaunid ja peatudes saamegi teha kõigepealt hulgaliselt pildijäädvustusi, kus taustal lõputud viinamarjaistandustega kaetud mäenõlvad.

Jeruzalem on pärimuste järgi oma nime saanud ristirüütlite ajast, kui nad oma teekonnal tegid peatuse ja kiitsid, et siin on sama kaunis kui Jerusalemis. Seda kohta peetakse ka Prlekija piirkonna pärliks. Siseneme kirikusse, mille esimene osa samuti ristirüütlite ehitatud ja teine tänutäheks selle eest, et elati katkuaeg üle. Kirik paikneb palverännakute rajal ja on ka oluliseks turismisihtkohaks piirkonnas.

Ja ongi aeg tänada vastuvõtjaid, jätta hüvasti ja soovida, et Prlekija tegevusrühma inimesed tuleksid külla ka Eestisse, Valgamaa Partnerluskogu piirkonda, et neile oma pärle tutvustada ja olla sama rõõmsameelsed ja suurepärased võõrustajad nagu me siin kohal olles igal sammul kogesime.

Tulevased üritused

Üritusi ei ole

Vaata ka

Maal elamise paev Logo 12

fb logo

pria1

louna eesti kupongirmt 2016 2017 esikaas

  leader lood 2009 2014 

adapter_banner-small-1.jpg

Tankla film_2

Ilus maa

Tankla aastaraamat

Leader_liit_logo.png

Valgamaa klalood2 

cropped-cropped-ng-louna-eesti-logo-3001 

 

 

Maaelu võrgustik

Valgamaa arenguagentuur

Kogukonna vedurid 2018 WEB banner 210x400px 01

Piirkonnad

Valga

Otepää

Elva