Taagepera küla

Kui maakonda on oodata külalisi, siis üheks paigaks, kuhu nad kindlasti saadame, on Taagepera. Seal lihtsalt on palju vaadata, aktiivne seltsielu, elluviidud ja eesseisvad projektid ja eelkõige elavad seal ka väga toredad inimesed, kes alati on lahkelt nõus abistama ja kes ka maakondlikest üritustest alati on valmis mitte ainult osa võtma vaid ka korraldamises oma õla alla panema . Taagepera on koht, kus tehakse aktiivset koostööd ja tuntakse sellest rõõmu. Oma tegemisega haaratakse kaasa ka teisi külasid, olles eeskujuks ja ka innustajaks.

MTÜ Jeti küla

Juba teist aastat on peamiselt just selle külaseltsi eestvedamisel tegutsenud segarahvatantsurühm "Pastlapoolikud" Tänu seltsi poolt esitatud projektidele on tantsurühm saamas omale rahvarõivad. Alati on vastu tuldud treeningruumide kasutamise osas. Jeti külaseltsi toel ilmus ka "Pastlapoolikute" tegemistest raamat "Pastlapoolikud kroonika 2010" Tantsurühm on tuntust kogunud juba ka väljaspool maakonda. Lisaks kultuuri kandja rollile on selts aktiivselt panustanud ka kohapealse elu paremaks muutmisele ja tervisespordi.

Karula küla

2009 a. pälvis Karula küla Väärt kodupaik konkursil tiitli Kaunis küla. Sealt edasi on nende tegevus aga ainult hoogu juurde saanud. Karula küla on leidnud ülesse õige käigukangi ja jalga hoitakse kogu aeg gaasipedaalil. Eelmisel aastal valmis Karula Päästeteenistuse ruumidesse seltsimaja .Karula küla päevad on eriilmelised ja sisutihedad, heakord külas paraneb aasta- aastalt. Sel aastal hakatakse välja töötama oma küla meenet, käsil on talude pildistamine. Küla arengukava tegevuskava on koostatud nii, et seda järgitakse ja viiakse täpselt ka ellu. Karula küla on üks vahva küla, mille tegemisi võib julgelt tutvustada ka teistele.

Palupera küla

Palupera kogukond väärib tunnustust, sest aastate pikkune ühe sõpruskonna (MTÜ P-Rühma) järjepidev töö külas on hakanud vilja kandma ning küla on ärganud ning tõesti ELAB. Noored on võtnud palju ürituste korraldamisi vanematelt üle ja teevad seda hea meelega koostöös vanemate inimestega. Ühistele heakorra töödele tullakse peredega ning tahetakse midagi oma küla jaoks veel ära teha. Tänu piirkonna ja küla ajaloo uurimisele kaasati ka vanemad inimesed rohkem küla toimetamistesse ning samas hakkasid nooremad inimesed oma kodukohta ja küla rohkem väärtustama.

Valgamaa Kodukandi Ühenduse poolt on Palupera esitatud sellel aastal Üle-Eestilisele Liikumise Kodukant poolt korraldatavale konkursile „Aasta küla". Tulemused selguvad 5.augustil Kodukandi Maapäeval

Aakre küla

Aakre külas elavad aktiivsed inimesed, kes oma ühistegevuse korraldamiseks on loonud MTÜ Aakre Külaselts. Ellu on kutsutud külapäevade traditsioon. Ühistegevus on koondunud Aakre Rahvamajja, kus tegutsevad mitmed huvialaringid ja ühisüritused. Juba kolmandat aastat toimub Teeme ära raames oma hoogtööpäevak.

Pikasilla-Purtsi külad

Pikasilla-Purtsi külaselts kasutab oma nähtavaks tegemiseks kaasaegset sotsiaal-meedia võrgustikku Facebooci. Just sealt loetav ja juurde illustreerivad pildid, annab vägav hea ülevaate, millega külas tegeldakse: Väike loetelu siit: matk ja kepikõnd, kanuumatk, kevadlaat koostöös kooliga, jalgrattamatk. Hea meel on selle üle, et tuult tiibadesse on seltsi tegevuses andnud VPK, kelle korraldatud koolitusel seltsi esindajad aktiivselt osalesid.

Siinset rahvast ühendab Võrtsjärv ja enamus tegevusi on tihedalt sellega ka seotud.

Risttee küla

Risttee küla on oma kodupaika väärtustanud koguaeg. Külapäevade traditsioon on au sees olnud alates 1991 aastast ja on Sangaste valla pikim. Hea meel on tõdeda, et külapäeva korraldamist tähtsustab ka Risttee küla noorem põlvkond. Koostöös vanade olijatega korraldatakse Risttee külapäev käesoleva aasta augustis Karja talus, kus ajaloolise ülevaate teeb Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg, valmivad küla logoga meened ja küla majapidamistest ja elanike tähtpäevi sisaldav kalender.

Oluline on toetada külaelanike algatust ja väärtustada külapäeva korraldamise traditsiooni- see tugevdab identiteeditunnet ja sidet paikkonnaga. Siin külas korraldatakse kokkutulek iga kord erinevas talus, käiakse nn külakorda ja külas meeldib ju igal inimesel käia.

Tsirgumäe-Sooblase külad

Külades tegutsevad aktiivselt seltsing Tsirgumäe-Sooblase Külaselts, MTÜ Hargla Jahiselts ja MTÜ Parmu Ökoküla. Seltsing Tsirgumäe-Sooblase Külaselts on aastaid tegutsenud vahvate ja omanäoliste külapäevade korraldajana. Hargla Jahiselts on rajanud Sooblase külla täiesti uue seltsimaja. Parmu Ökoküla on oma eesmärgiks seadnud loodussõbraliku ja maalähedase eluviisi propageerimise ning kavandab Mustjõe ja Koiva jäe äärsetele aladele ökoküla rajamist. Taastatud on vana tõrvaahi, vanadele hoonetele pandud laastukatuseid ja korraldatud erinevaid talguid Külas tegutsevad ettevõtjad on alati küla tegemistes kaasa löönud ning nõu ja jõuga abiks olnud. Sama saab öelda SA Taheva Sanatooriumi kohta, kes koostöös külarahvaga on korraldanud mitmeid erinevaid õppepäevi

Tsirgumäe-Sooblase kandis on valitud 4-liikmeline külade eestseisus .Koostatud on küla arengukava aastateks 2010 - 2017.

Rampe küla

Rampe külas on tähistatud talud ühtsete puidust talusiltidega.

Projekti elluviimisesse oli kaasatud kõik toimivad talumajapidamised, kes olid nõus sellega, et paigaldavad talu sissesõidu tee juurde projektiga soetatavad Peale projekti elluviimist on tõusnud külaelanike identiteet. Külas on toimunud märgatavad muudatused välisilme paranemise suunas. Külaelanikel tekib ühtsustunne ja soov koos tegutseda, Antud ajahetkel külal arengukava puudub kuid lähiajal saab toimuma külakoosolek, kus pannakse paika plaanid edaspidisteks ühistegevusteks.

Paju küla

Paljud me teame PAJU küla ainult seal tegutseva hooldekodu ja Paju lahingu järgi. Praeguseks on aga Pajus ehitatud välja kaasaegne külakeskus, kus on võimalus välja panna ka külaga seotud ajaloolisi materjale. Algatatud on projekteerimistööd Paju llahingupaiga kaasaegseks eksponeerimiseks. Paju küla oskab ära kasutada ja tahab ka edaspidi ära kasutada oma küla ajaloolist tausta.

Õru alevik

Õru kogukond on tunnustusürituse kutset saades konservatiivselt tagasihoidlik ja kinnitab, et veel on vara, laske meil ometi toimetada... Jah tõsi, palju on veel pooleli ja projekte vaadates seisab ees suur töö. Aga see mis siiani tehtud, väärib kindlasti tähelepanu. Senisele võsastunud alale küla südamesse, on tekkinud puhkeala, millel juba praegu saab mängida disc-golfi. Seda võimalust on eestis väga vähestes kohtades. Valminud on omapärane virgestusala, mida läbides saab anda koormust kõigile lihasgruppidele ja ei jää sugugi alla jõusaalile. Projekti hindajatel on alati väga meeldiv töötada Õru projektidega, siin on sees vaimukust, omapära ja just lihtsas keeles välja toodud , miks selline samm elluviimist vajab. Samas on kõik alati korrektne ja nõuetele vastav. Õru liigub vaikselt ja tasakesi, aga oma tegevuse aluseks on neil kindlalt paika pandud kava ja kui inimene midagi tahab siis selle ta ka saab. Õru kandis kindlasti!

Pühajärve küla

Kodanikuaktiivsuse eriauhind

Pühajärve kogukonna liikmed on loonud ja kavatsevad ka edaspidi panustada ühise vabatahtliku tegevuse abil parema elukeskkonnaga kodupaiga loomisesse.

Kohalike elanike seast on esile kerkinud initsiatiivgrupp, kes on võimeline kogukonna elu kujundamist eest vedama ja inimesi kaasama. Kogukonna koondumise üheks eesmärgiks on olnud näidata ja teadvustada hea kogukonna kaasamise tava, et kohaliku elaniku arvamusega arvestataks ja seda võetaks kuulda – inimeste arvamus on oluline ja väärib arutamist. Kaasata elanikke kohaliku elu tegemistesse, arendamisesse. Lähtutud on põhimõttest, et kodanikujulgus - seista oma õiguste eest kodukandis - loob demokraatia vundamendi kogu riigile.

Pühajärve kogukond - need on inimesed, kes armastavad oma kodupaika.

Arula küla

Ettevõtlik Kodupaik 2011

Viimase kahe aasta jooksul on Arula kogukond õitsema löönud. Küla elanikud on suure innuga kaasa tulnud. Juba teist aastat järjest on Volbri eel maha peetud meeleolukas külapäev, kus osalejaid üle saja. See on liitnud kogukonnaga nii suveelanikud kui ka külast lahkunud, kuid seal juuri omavad inimesed. Külal on fantastiline koduleht. Külarahvas on üheskoos õppinud ning oma küla vaatamisväärsusi avastanud. Just see ongi Arula küla suur eripära, et rõhk ei ole investeeringutel vaid koos tegemise ja õppimise rõõmul. Seda näitab ka osalemine projektikonkursidel, kus Arula küla on välja tulnud oma täiesti uudsete ideedega. Kevadel toimus 4-päevane veebikoolitus, mille põhieesmärgiks just oma küla tegemiste parem kajastamine läbi interneti , aga loomulikult ka uute huvitavate teadmiste saamine ja oma võimaluste laiendamine.

Puka alevik

Kaunis kodupaik 2011

Kui vaadata VPK-le ja PRIA külameetmele laekunud taotlusi, siis üheks aktiivsemaks piirkonnaks on olnud kindlasti Puka. Siin tegutsevad aktiivselt Puka Naisselts, Puka Aianduse ja Mesinduse Selts, Puka Kooli Vilistlaskogu. Projektide toel on muudetud kaunimaks kohapealset elukeskkonda: renoveeritud on rahvamaja, sinna juurde on rajatud kenasti kujundatud park koos laululavaga. Aktiivne tegevus toimub kooli staadionil ja ka kooli park muutub järjest atraktiivsemaks ja uusi võimalusi pakkuvaks. Pukast läbi sõites jääb silma, et koduaiad on kenasti hooldatud ja pakuvad möödujatele silmailu.

Riidaja küla

Tegus kodupaik 2011

Viimasel aastal on Põdrala vallast saanud üks aktiivsemaid projektitaotlejaid. Kasutatakse ära kõik võimalused ja läbimõeldult liigutakse selles suunas, et kõik võimalused huvitegevuseks ja eriti just spordiga tegelemiseks oleks kohapeal olemas. Et asi toimib, on näha-kuulda juba praegu . Rahvamaja juurde on koondunud aktiivne huvitegevus, lähitulevikus rajatakse oma noortetuba. Võimalusi oma aja sisustamiseks onigale huvigrupile. Riidaja visiitkaart on aga kindlasti sport ja selle keskuseks on kool. Siia juurde on juba rajatud multifunktsionaalne palliväljak ja laste mänguväljak, ruumides sees tegutseb aktiivses kasutuses olev jõusaal. Plaane ja juba rahastuse saanud projekte on aga veelgi ja näib, et neid tuleb järjest ka juurde.

Hellenurme noortekeskuse kogukond

Parim paik noortele 2011

2010 aastal tähistas Hellenurme Noortekeskus oma 10. Sünnipäeva. Esimeseks kokkusaamiskohaks oli endine katlamaja, millest praeguseks on sellest välja kasvanud kodune, hoolitsetud ja hästikujundatud ümbrusega noorte OMA KOHT, kuhu kokku tulla ja kus läbi viia huvitavaid üritusi. Aktiivselt otsitakse lisavõimalusi projektidest ja pole vist naljalt leida taotlusvooru, kus nad ei osaleks. Kus võimalik, panustatakse vabatahtliku tööga projektide omaosaluse katteks. Näiteks haljastasid Hellenurme noortekeskuse territooriumi noored ise, appi tulid ka mõned lapsevanemad ja järelkasv noortekeskuse külastajale. Istutati puid, põõsaid, püsikuid. Koos oli lõbusam ja 530 taime said kärmelt mulda Noortele meeldib ise teha ja käed külge lüüa kõiges, mis tegemist ootab. Et veidi MTÜ-le ka tulu teenida, taotleti toetust murutraktori ja auto järelhaagise soetamiseks, mis praegu on juba aktiivselt töös. Plaanis on noorteprojekti raames toimunud volikogu simulatsiooni ajendil luua ka oma valla noorte volikogu.

Teeme Ära talgupäeval alustati Hellenurme end. võrkpalliplatside korrastamistöödega.Hellenurme noortekeskuse noored on otsustanud taastada Hellenurme ajaloolised võrkpalliplatsid. Viimased võistlused toimusid siin 2006 aasta suvel, Hellenurme 46. võrkpallimängud. Võssa kasvanud, torme näinud puistu ja amortiseerunud platsid, pingid, varjualune jm jätsid talgutele tulnuile väga trööstitu mulje. Tehtud on kaks tõsiselt töist talgupäeva